Kakskeelsete laste kasvatamisel on testimine oluline tegur keele arengus. Keeleoskuse hindamisel on keskne roll lapse keelelise arengu jälgimisel ja tema arengu tagamisel mõlemas keeles. Erinevad näitajad annavad märku keeleoskuse tugevast valdamisest, sealhulgas võime eristada sõnu ja lauseid valge müra ja lärmi keskel, keeleoskuse näitamine valemite abil (näiteks idioomid ja vanasõnad) ning, nagu tavaliselt koolis, grammatiliste hinnangute testid.
Nagu iga õppevahend, on ka keeletestid aja jooksul arenenud, kusjuures testide loojad keskenduvad nüüd reaalsete ülesannete määratlemisele, millega keeleõppijad sageli kokku puutuvad.
Kui aga termin “test” tungib klassiruumi, on ebatõenäoline, et lapsed reageerivad kohe positiivselt, lohutavalt või rahustavalt. Tulevane katse väljavaade tekitab sageli ärevuse ja enesekindluse tundeid, millele lisandub tugev soov sellest kogemusest edukalt välja tulla. Keeletestide eeliste ja puuduste vahelise tasakaalu saavutamine on lapse kakskeelse keelearengu optimeerimiseks ülioluline.
Keeletestimine annab lapsevanematele ja pedagoogidele täpse ülevaate lapse keeleoskuse tasemest, mis võimaldab neil kindlaks teha tugevad ja nõrgad kohad ning rakendada sihipäraseid keelelisi sekkumisi üldise keeleoskuse parandamiseks. Lisaks sellele pakuvad keeletestid selgeid kriteeriume keele arengu jälgimiseks, pakkudes struktureeritud raamistikku edusammude jälgimiseks ja saavutatavate eesmärkide seadmiseks. Selline lähenemisviis tagab mõlema keele pideva arengu. Keeletestide abil saavad õpetajad kohandada õppetunde vastavalt iga lapse ainulaadsetele keelelistele vajadustele. Mõistes lapse keeleoskuse taset, saab koostada individuaalseid õpiplaane, mis esitavad väljakutseid, ilma et need oleksid üle jõu käivad, edendades mitmekülgset arengut. Keeletestimine soodustab ka vanemate aktiivset kaasamist. Mõistes lapse keeleoskust, saavad vanemad aktiivselt osaleda lapse keeleõppes, pakkudes tuge ja tugevdamist valdkondades, mis vajavad tähelepanu.
Siiski on oluline uurida keeletestimise võimalikke negatiivseid külgi. Liigne keskendumine testimisele võib põhjustada kakskeelsete laste puhul esinemishirmu. Surve testides silmapaistvalt silma paista võib takistada loomulikku keele omandamist ja tekitada vastumeelsust keele kasutamise suhtes väljaspool testimiskonteksti. Lisaks sellele ei pruugi keeletestimine hõlmata lapse kakskeelsete võimete kogu spektrit. Sageli hinnatakse konkreetseid oskusi, näiteks lugemist või kirjutamist, jättes tähelepanuta muud olulised aspektid, nagu vestlusoskus ja kultuuriline arusaamine. Liigne tuginemine sagedastele keeletestidele võib kulutada väärtuslikku õppeaega. Liigne rõhuasetus testimisele võib piirata laste spontaanset keeleuurimist, loomingulist väljendust ja mängu, mis on kõik olulised keele terviklikuks arenguks. Sõltuvus ainult testitulemustest võib vähendada ka lapse sisemist motivatsiooni keeleõppeks. Liigne keskendumine kõrgete tulemuste saavutamisele võib varjutada keeleõppe rõõmu, piirates lapse soovi keelt uurida ja katsetada.
Katsetest tuleneva surve puudused saab kõrvaldada, kui rõhutada kasvumõtteviisi, kus vigu vaadeldakse kui vahepealseid samme parandamise suunas. Testimise integreerimine tervikliku keeleõppe lähenemisviisi ühe komponendina võimaldab lastel akadeemiliselt areneda ja arendada tõelist kirge keelte vastu.
Arvesse tuleks võtta ka mitmekultuurilise hariduse eripära. Kultuuri- ja keelekeskustes pakutakse sageli keeleoskuse hindamisi erinevates keeltes koos sertifitseerimisega. Kas lapsevanemad saavad ise keeleoskuse hindamisi kujundada? Saadaval on mitmesugused keeletestide näidised ja juhised, mis võimaldavad vanematel kohandada neid vastavalt oma konkreetsetele eesmärkidele. Kodused keeleülesanded võiksid sisaldada selliseid tegevusi nagu valjusti lugemine, samal ajal kui tekstide läbilugemine ja skaneerimine koos etteantud ülesannetega. Teine tõhus test võiks hõlmata dikteerimist, kus vanemad dikteerivad selliseid asju nagu ostunimekirjad või mängukutsed. Erinevates õppevaldkondades on need perioodilised hindamised olulised edusammude (või tajutud puudujääkide) märgid, mis sageli põhjustavad igatsust nendest katsetest vabaneda.
Testimine kakskeelsete laste keelearengu kontekstis on kahe teraga mõõk. Kuigi see pakub struktureeritud lähenemisviisi edusammude jälgimiseks ja õpikogemuste kohandamiseks, tuleb seda kasutada läbimõeldult, et mitte takistada loomulikku keelearengut. Tunnistades nii keeletestimise eeliseid kui ka piiranguid, saavad lapsevanemad ja õpetajad luua keskkonna, mis soodustab kakskeelsete laste keeleoskust, aidates neil samal ajal saavutada oma täielikku keelelist potentsiaali.
